Enesejuhitud, demokraatlik ja vaba õpe

Kadi Künnapuu ja Irja Toots Koduõpet koordineerivad koolid väärtustavad iseseisvust, enesejuhtimist ja õpioskusi harjutava õppija pingutust, sest see on suunatud tema tulevikku. Ka distantsõpe on tulemuslikum koolides, kus mõistetakse, et õppimise viise, kohti ja aegu muutes peame olema kindlad, et pingutus on seotud ikka õppimise ja mitte seda matkivate või asendavate tegevustega. HITSA distantsõppe mõjude uuring näitas, et 80% õpilastest tundis end kodus õppides turvalisemalt ning 50% tulemuslikumalt, õnnelikumalt ja rahulikumalt kui koolis. See näitab, et tänapäeva kool ei paku väga suurele hulgale õpilastest seda, mida on õppimise käivitamiseks vaja. Vähem tulemuslik pool õppijatest paljastab aga ammukardetud tõsiasja, et klassiruumis küsitakse harva, kas õpetamise kõrval midagi ka õpiti. Unustatakse, et mahajäämus ei teki distantsõppest, vaid ikkagi mitteõppimisest. Mitteõppimisel on mitmesuguseid põhjusi, muuhulgas segased eesmärgid ja välisest piitsast või präänikust sõltu...

  Kevadise distantsõppe välkuuring näitas, et iseseisvalt õppimisega saab väga hästi või hästi hakkama üle poole õpilastest. Teiseks selgus, et lapsed omandavad ennastjuhtiva õppimise oskusi ka n-ö töö käigus. Need tõsiasjad toodi välja Eesti haridusfoorumi tehtud välkuuringu arutelul, mis toimus 29. juunil Pühajärve koolis. Uuringu autorid tõdesid, et seega on uue haridusstrateegia suund individualiseeritud ja personaalsele õppele igati realistlik ja ennastjuhtiva õppimise oskus ei tohi jääda üheks tavaliseks pädevuseks muude pädevuste pikas reas, vaid sellest peab saama keskne pädevus. „Enesejuhtimise võimekus on õppijakeskse haridusmudeli nurgakivi,“ ütles professor Marju Lauristin. Miks on ennastjuhtiva õppimise oskus nii tähtis? Nimelt selgus uuringust, et hea enesejuhtimise oskusega lapsed ei tajunud distantsõppe ajal stressi. Mõnedki muidu keskmised õpilased avastasid, et saavad enamiku asjadega ise hakkama, ja nende enesehinnang paranes märkimisväärselt. Teiste sõnadega: en...

   Õppija valmisolekust (willingness) ja isiklikust kogemusest lähtuv õpe ehk enesejuhitud   õppimine   (Quiceno,   2003,   p.   215)   on   seotud   individualiseeritud   õppega   st   arvestatud   on   õppija   erisustega   oskustes,   huvides,   meeleolus,   informatsiooni   vastuvõtlikuses   ja   töötluses,   suhtlusstiilis, emotsionaalse arengu tasemes, aga ka kognitiivse ja sotsiaalse arengu tasemes   (Fahey,   2008,   p.   27).   Enesemääramise   teooria   järgi   (Boles,   2017)   on   igal   inimesel   kolme   sorti   vajadused:   vajadus autonoomia (võimalus osaleda oma tegevuste üle otsustamisel), kompententsuse (oma   võimete   näitamiseks   vajalikud   oskused),   ja   suhete   (teiste   inimestega   suhtlemise)   järele.  ...